Hüperrealistlik nukuminiatuur

Eesti Noorsooteater

Noortele ja täiskasvanutele
40 minutit, 15+

  • „Prisisekite saugos diržus!“ – tai įtraukianti ir ironiška satyra, kviečianti pažvelgti į mūsų susiskaldžiusį pasaulį iš atstumo, tiksliau iš viršaus, iš kur dar sunkiau nepastebėti jame esančių prieštaravimų.

  • REŽISIERIUS IR IDĖJOS AUTORIUS: Tin Grabnar   
    DRAMATURGĖ: Ajda Rooss
    DAILININKĖ: Sara Slivnik  
    KOMPOZITORIAI: Mateja Starič, Sebastien Bal
    GARSO REŽISIERĖ: Mateja Starič 
    KOSTIUMŲ DAILININKĖ: Tina Bonča
    ŠVIESOS DAILININKAS: Tin Grabnar
    TRIMAČIŲ OBJEKTŲ IR LĖLIŲ KŪRĖJAS: Aleksander Andželović
    BELAIDĖS APŠVIETIMO SISTEMOS KŪRĖJA: Gregor Kuhar, Matej Lazar
    DAILININKĖS ASISTENTĖS: Katarina Planinc, Laura Krajnc
    AKTORIAI: Kęstutis Bručkus, Renata Kutaitė-Raudonienė
    ŠVIESŲ OPERATORIUS: Edvardas Osinskis
    GARSO OPERATORIUS: Stasys Jamantas
    LĖLES IR SCENOGRAFIJOS
    ELEMENTUS GAMINO: Agnė Jablonskytė, Kęstutis Bručkus, Zoe Špehar, Laura Krajnc, Olga Milić, Katarina Planinc, Lorena Bukovec, Sara Štorgel
    PRODIUSERĖS: Agnė Pulokaitė, Aušra Juknevičienė

    PROJEKTO „TRANSPORTAS“ ISTORIJAS KŪRĖ, MEDŽIAGĄ RINKO IR TYRIMĄ ATLIKO: Tjaša Bertoncelj, Ana Duša, Tin Grabnar, Urša Majcen ir Ajda Rooss

    Klaipėdos lėlių teatras, 2025
    klaipedosleliuteatras.lt

    Projektas finansuojamas Europos Sąjungos. Spektaklyje išsakomos nuomonės ir požiūriai priklauso spektaklio autoriams ir nebūtinai sutampa su Europos Sąjungos ar Europos švietimo ir kultūros vykdomosios įstaigos (EACEA) pozicija. Nei Europos Sąjunga, nei Europos švietimo ir kultūros vykdomoji įstaiga (EACEA) nėra už jas atsakinga.

PROJEkT

„Transport” on kuuest ainulaadsest lavastusest koosnev tervik, kus osalevad tunnustatud Euroopa teatrid Sloveeniast, Poolast, Tšehhist, Leedust ja Eestist. Hüperrealistlikud nukulavastused uurivad transporti kui üht globaliseerumise võtmeaspekti, paljastades selle seosed sotsiaalsete, majanduslike ja ökoloogiliste probleemidega kaasaegses maailmas.

„Transport” ei ole pelgalt kunstiline kogemus, vaid üleskutse muutusteks – see tõstatab olulisi eetilisi küsimusi ja sunnib meid üleilmsete kriisi ajastul ümber mõtestama oma rolli ja vastutust.

Siinse lavastuse teemaks olev transport ei ole mitte füüsilist, vaid vaimset laadi, võttes eesmärgiks nihutada meie teadlikkust, väärtusi, tõekspidamisi, enese- ja maailmataju ja seeläbi reaalsustki.

„Minu arvates on teatril võime ületada abituse ja empaatilise osavõtmatuse seisundit, sütitades vajalikku dialoogi kollektiivsest vastutusest ülemaailmsete kriiside ajal. Maailmas, kus tõe ja manipulatsiooni piirid muutuvad üha hägusemaks, pakub teater väärtuslikku platvormi mõtiskluseks. Globaalse kriisi tingimustes ei saa teater jääda vaikima.”

— Tin Grabnar, projekti „Transport” lavastaja

Sõja tingimustes tähendab

vaikimine seisukohavõttu!

Eesliinil

„Transport: Eesliinil” asetab vaataja otse humanitaarkriisis vaevlevasse sõjatsooni, kus – läbi sõjafotograafi perspektiivi – saab ta sündmuste elavaks tunnistajaks. Tema kaamera ei ole pelgalt hetkede jäädvustaja – see loob moraalse ruumi, kus iga pilt kõneleb valikutest ja nende tagajärgedest.

Lavastus, sarnaselt sõjafotograafiaga, seab kahtluse alla taasesitamise eetilised piirid: millal muutub pilt empaatia ja teadlikkuse kehastuseks ning millal libiseb kannatuste esteetiseerimisse.

Teos kutsub vaatajat aktiivselt rinda pistma tänapäeva maailma moraalsete dilemmadega ja mõtisklema oma rolli üle süsteemides, mis tekitavad vägivalda või seda vaikides taastoodavad. Ajal, mil faktide ja loosungite piirid üha enam hägustuvad, pakub lavastus ruumi mõtiskluseks vastutuse, üksteise toetamise ja nägija jõu üle.

„Minu jaoks seisneb fotograafia jõud võimes jäädvustada inimlikkust. Kui sõda on katse hävitada inimlikkust, siis fotograafiat saab mõista sõja vastandina.”

— James Nachtwey, sõjafotograaf

Sotsiaal- ja digimeedia ajastul satuvad meie silme ette pildid sõjast, humanitaarkriisidest ja inimkannatustest kõrvuti kogu ülejäänud visuaalse sisuga. Aga mis meis toimub, kui me neid fotosid näeme? Kas piltide üleküllus teeb meid tundlikumaks ja tegutsemisaltiks või ähmastab meie vastuvõtuvõimet ja kaastundlikkust?

Intervjuu Dmitri Kotjuhiga

Dmitri Kotjuh on töötanud pressifotograafina 19 aastat ning on võitnud mitmeid pressifoto auhindu. Ta on korduvalt käinud Ukrainas, et kajastada sõjapiirkonnas toimuvat.

„Kui ma suren, tahan ma, et mu surm oleks vali. Mitte lihtsalt pealkiri ega järjekordne number. Ma tahan surma, mis kõlab läbi maailma – mille jälg jääb igavikku, mille ajatut kuju ei puuduta aeg ega ruum.”

— Palestiina fotoajakirjanik Fatma Hassona, 25-aastane, hukkus 16. aprillil 2025 Iisraeli õhurünnakus oma kodule Gazas.

Tema surm leidis aset vaid päev pärast seda, kui tema dokumentaalfilm „Put Your Soul on Your Hand and Walk” valiti Cannes’i filmifestivalile. Filmi lavastaja on Sepideh Farsi ning see toob vaatajani Hassona elu Gazas – tema vankumatu pühendumuse konflikti jäädvustamisele ja tema vapruse keset lakkamatut vägivalda.

Gaza sõda on lähiajaloo surmavaim konflikt ajakirjanike jaoks – alates 7. oktoobrist 2023 on tapetud vähemalt 170 inimest.

Mis on sõda? Kas sõjapidamine saab olla eetiliselt õigustatud? Kui jah, siis millal?

Intervjuu Kristi Raigiga

Kristi Raik on eesti politoloog. Ta töötab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktorina.

Maailmas on praegu toimumas üle 56 relvakonflikti.

Allikas: Uppsala Conflict Data Program

Konfliktipiirkondade arv maailmas on viimase kolme aastaga kasvanud 2/3 võrra.

Allikas: ACLED

4,6% kogu maismaapinnast on mõjutatud sõjategevusest.

Allikas: Verisk Maplecroft

Tipptasemel traadita tehnoloogia

Mikromaailmad ülesehituse ja hävingu piiril

„Transpordi” projekti dünaamilise ökosüsteemi moodustavad 130 mikrokontrollerit ja 700 valgusallikat. Iga stsenograafia element sisaldab omaenda mikrokontrollerit, akut ja saatjat. Need moodustavad detsentraliseeritud üksuste võrgustiku, mis on keskkonsooliga juhtmevabalt ühendatud. Kasutatav tehnoloogia tugineb samadele põhimõtetele nagu tänapäevased sõjalised infosüsteemid: mikrotöötlus, sensortehnoloogia, juhtmevaba side ja hajutatud intelligentsus.

Erinevus peitub eesmärgis.

Kunsti süsteem

Avatud lähtepunktiga lahendused – avatud, kohandatavad, loodud loovuse toetamiseks.

Projektis „Transport” toovad mikrokontrollerid esile linna pulsi – helikopterite rütmides, autode ja rakettide tuledes, lennujaama poeakendes ja lindil liikuvates pakkides, kodudes kumavas valgustuses...

Tehnoloogia kujundab kunstilist kogemust.

Sõja süsteem

Suletud, krüpteeritud protokollid – nähtamatud, tõhusad, loodud kontrolliks ja allutamiseks.

Sõjalistes süsteemides juhivad samad mikrokontrollerid droonirünnakuid, raketistarte, jälgimissensoreid ja sidesüsteeme.

Siin saab tehnoloogiast võimu tööriist.Suletud, krüpteeritud protokollid – nähtamatud, tõhusad, loodud kontrolliks ja allutamiseks.

Sõjalistes süsteemides juhivad samad mikrokontrollerid droonirünnakuid, raketistarte, jälgimissensoreid ja sidesüsteeme.

Siin saab tehnoloogiast võimu tööriist.

Valgus

RGBV LED-dioodid loovad keerukaid valgusatmosfääre: tulipunane hõõgus, helikopterite pulseeriv valgus, pehme kuma kasarmute sisemuses…

Suurem osa lavast on valgustatud tööstuslike LED-prožektoritega (Ledvance), mis pole mõeldud teatri jaoks, kuid mille toores ja otsene valgus loob rabava esteetilise kogemuse.

Üks helikopter – kaks maailma

Apache – üks maailma arenenumaid ründekoptereid – on varustatud sadade mikrokontrollerite ja enam kui 1200 elektroonilise komponendiga. Kõik need elemendid on loodud täpsuse, kiiruse ja üleoleku saavutamiseks.

Lavastuses „Transport: Eesliinil” ärkab ellu selle täpne koopia. Pöörlev rootor, navigeerimistuled, kokkupõrkevastased signaalid – kõik juhtmevabalt juhitud, et luua elutruu tunne.

Tehnoloogilise süsteemi arendas välja kunstnikepaar Gregor Kuhar ja Matej Lazar.

Tulevikus ei ole enam määravaks see, kellel on kõige võimsam relv –

vaid see, kes kontrollib tehnoloogiat.

Ja millised väärtused määravad selle kasutamise suuna.

Minutis kulutab maailm seoses sõjaga üle 4 miljoni dollari.

Sõjategevus põhjustab umbes 5,5% maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest.

F-35 hävituslennuk tarbib ühe lennutunni jooksul rohkem kui 5000 liitrit kütust.

Author Indrek Rammus, subtitles: Lisanna Lajal

Ivo Krustok on eesti keskkonnapoliitika ekspert. Ta töötab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuses.

LOOJAD








SÕJA TINGIMUSTES TÄHENDAB VAIKIMINE SEISUKOHAVÕTTU!