Hüperrealistlik nukuminiatuur
Eesti Noorsooteater
Noortele ja täiskasvanutele
15+, 40 minutit
-
„Transport: Eesliinil” viib meid humanitaarkriisis vaevlevasse sõjapiirkonda, tõstatades mitmeid eetilisi küsimusi, millele lihtsaid vastuseid ei ole.
-
LAVASTAJA JA IDEE AUTOR: Tin Grabnar, Ajda Rooss
DRAMATURG: Ajda Rooss
STSENOGRAAF: Sara Slivnik
HELILOOJA JA -KUJUNDAJA: Mateja Starič
KOSTÜÜMIKUNSTNIK: Tina Bonča
VALGUSKUNSTNIK: Tin Grabnar
3D-PRINTIJA JA NUKUMEISTER: Aleksander Andželović
VALGUSKUJUNDAJAD: Gregor Kuhar ja Matej Lazar
STSENOGRAAFI ABILISED: Katarina Planinc ja Laura Krajnc
OSADES: Lee Trei ja Mart MüüriseppETENDUSE JUHT: Liisa-Lii Tamme
VALGUSTEHNIK: Triin Rahnu
HELITEHNIK: Mikk Mengel
LAVAMEISTER: Steffi Viita
NUKU- JA DEKORATSIOONIMEISTRID: Kári Arason, Andres Josing, Mihkel Niinemets, Krista Norden, Madli Liiva, Annika Aedma, Margus Tamme, Evelin Vassar, Laura Krajnc, Olga Milić, Katarina Planinc, Lorena Bukovec
MATERJALI KOGUSID, ARENDASID JA VALMISTASID ETTE: Tjaša Bertoncelj, Ana Duša, Tin Grabnar, Urša Majcen ja Ajda RoossProjekti rahastab Euroopa Liit. Avaldatud seisukohad ja arvamused on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu ega Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti.
PROJEKT
„Transport” on kuuest ainulaadsest lavastusest koosnev tervik, kus osalevad tunnustatud Euroopa teatrid Sloveeniast, Poolast, Tšehhist, Leedust ja Eestist. Hüperrealistlikud nukulavastused uurivad transporti kui üht globaliseerumise võtmeaspekti, paljastades selle seosed sotsiaalsete, majanduslike ja ökoloogiliste probleemidega kaasaegses maailmas.
Author Oskar Suurorg, subtitles: Lisanna Lajal
„Transport” ei ole pelgalt kunstiline kogemus, vaid üleskutse muutusteks – see tõstatab olulisi eetilisi küsimusi ja sunnib meid üleilmsete kriisi ajastul ümber mõtestama oma rolli ja vastutust.
Siinse lavastuse teemaks olev transport ei ole mitte füüsilist, vaid vaimset laadi, võttes eesmärgiks nihutada meie teadlikkust, väärtusi, tõekspidamisi, enese- ja maailmataju ja seeläbi reaalsustki.
„Minu arvates on teatril võime ületada abituse ja empaatilise osavõtmatuse seisundit, sütitades vajalikku dialoogi kollektiivsest vastutusest ülemaailmsete kriiside ajal. Maailmas, kus tõe ja manipulatsiooni piirid muutuvad üha hägusemaks, pakub teater väärtuslikku platvormi mõtiskluseks. Globaalse kriisi tingimustes ei saa teater jääda vaikima.”
SÕJA TINGIMUSTES
TÄHENDAB VAIKIMINE SEISUKOHAVÕTTU!
EESLIINIL
„Transport: Eesliinil” asetab vaataja otse humanitaarkriisis vaevlevasse sõjatsooni, kus – läbi sõjafotograafi perspektiivi – saab ta sündmuste elavaks tunnistajaks. Tema kaamera ei ole pelgalt hetkede jäädvustaja – see loob moraalse ruumi, kus iga pilt kõneleb valikutest ja nende tagajärgedest.
Lavastus, sarnaselt sõjafotograafiaga, seab kahtluse alla taasesitamise eetilised piirid: millal muutub pilt empaatia ja teadlikkuse kehastuseks ning millal libiseb kannatuste esteetiseerimisse.
Teos kutsub vaatajat aktiivselt rinda pistma tänapäeva maailma moraalsete dilemmadega ja mõtisklema oma rolli üle süsteemides, mis tekitavad vägivalda või seda vaikides taastoodavad. Ajal, mil faktide ja loosungite piirid üha enam hägustuvad, pakub lavastus ruumi mõtiskluseks vastutuse, üksteise toetamise ja nägija jõu üle.
„Minu jaoks seisneb fotograafia jõud võimes jäädvustada inimlikkust. Kui sõda on katse hävitada inimlikkust, siis fotograafiat saab mõista sõja vastandina.”
— James Nachtwey, sõjafotograaf
SOTSIAAL- JA DIGIMEEDIA AJASTUL SATUVAD MEIE SILME ETTE PILDID SÕJAST, HUMANITAARKRIISIDEST JA INIMKANNATUSTEST KÕRVUTI KOGU ÜLEJÄÄNUD VISUAALSE SISUGA. AGA MIS MEIS TOIMUB, KUI ME NEID FOTOSID NÄEME?
Author Indrek Rammus, subtitles: Lisanna Lajal
Kas piltide üleküllus teeb meid tundlikumaks ja tegutsemisaltiks või ähmastab meie vastuvõtuvõimet ja kaastundlikkust?
Intervjuu Dmitri Kotjuhiga
Dmitri Kotjuh on töötanud pressifotograafina 19 aastat ning on võitnud mitmeid pressifoto auhindu. Ta on korduvalt käinud Ukrainas, et kajastada sõjapiirkonnas toimuvat.
„Kui ma suren, tahan ma, et mu surm oleks vali. Mitte lihtsalt pealkiri ega järjekordne number. Ma tahan surma, mis kõlab läbi maailma – mille jälg jääb igavikku, mille ajatut kuju ei puuduta aeg ega ruum.”
— Palestiina fotoajakirjanik Fatma Hassona, 25-aastane, hukkus 16. aprillil 2025 Iisraeli õhurünnakus oma kodule Gazas.
Tema surm leidis aset vaid päev pärast seda, kui tema dokumentaalfilm „Put Your Soul on Your Hand and Walk” valiti Cannes’i filmifestivalile. Filmi lavastaja on Sepideh Farsi ning see toob vaatajani Hassona elu Gazas – tema vankumatu pühendumuse konflikti jäädvustamisele ja tema vapruse keset lakkamatut vägivalda.
Gaza sõda on lähiajaloo surmavaim konflikt ajakirjanike jaoks – alates 7. oktoobrist 2023 on tapetud vähemalt 170 inimest.
Author Mait Visnapuu, subtitles: Lisanna Lajal
Mis on sõda? Kas sõjapidamine saab olla eetiliselt õigustatud? Kui jah, siis millal?
Intervjuu Kristi Raigiga
Kristi Raik on eesti politoloog. Ta töötab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktorina.
Maailmas on praegu toimumas üle
Konfliktipiirkondade arv maailmas on viimase kolme aastaga kasvanud 2/3 võrra.
4,6% kogu maismaapinnast on mõjutatud sõjategevusest.
Tipptasemel traadita
tehnoloogia
Mikromaailmad ülesehituse ja hävingu piiril
„Transpordi” projekti dünaamilise ökosüsteemi moodustavad 130 mikrokontrollerit ja 700 valgusallikat. Iga stsenograafia element sisaldab omaenda mikrokontrollerit, akut ja saatjat. Need moodustavad detsentraliseeritud üksuste võrgustiku, mis on keskkonsooliga juhtmevabalt ühendatud. Kasutatav tehnoloogia tugineb samadele põhimõtetele nagu tänapäevased sõjalised infosüsteemid: mikrotöötlus, sensortehnoloogia, juhtmevaba side ja hajutatud intelligentsus.
Erinevus peitub eesmärgis.
Kunsti süsteem
Avatud lähtepunktiga lahendused – avatud, kohandatavad, loodud loovuse toetamiseks.
Projektis „Transport” toovad mikrokontrollerid esile linna pulsi – helikopterite rütmides, autode ja rakettide tuledes, lennujaama poeakendes ja lindil liikuvates pakkides, kodudes kumavas valgustuses...
Tehnoloogia kujundab kunstilist kogemust.
Sõja süsteem
Suletud, krüpteeritud protokollid – nähtamatud, tõhusad, loodud kontrolliks ja allutamiseks.
Sõjalistes süsteemides juhivad samad mikrokontrollerid droonirünnakuid, raketistarte, jälgimissensoreid ja sidesüsteeme.
Siin saab tehnoloogiast võimu tööriist.
Valgus
RGBV LED-dioodid loovad keerukaid valgusatmosfääre: tulipunane hõõgus, helikopterite pulseeriv valgus, pehme kuma kasarmute sisemuses…
Suurem osa lavast on valgustatud tööstuslike LED-prožektoritega (Ledvance), mis pole mõeldud teatri jaoks, kuid mille toores ja otsene valgus loob rabava esteetilise kogemuse.
Üks helikopter – kaks maailma
Apache – üks maailma arenenumaid ründekoptereid – on varustatud sadade mikrokontrollerite ja enam kui 1200 elektroonilise komponendiga. Kõik need elemendid on loodud täpsuse, kiiruse ja üleoleku saavutamiseks.
Lavastuses „Transport: Eesliinil” ärkab ellu selle täpne koopia. Pöörlev rootor, navigeerimistuled, kokkupõrkevastased signaalid – kõik juhtmevabalt juhitud, et luua elutruu tunne.
Tehnoloogilise süsteemi arendas välja kunstniketandem Gregor Kuhar ja Matej Lazar.
Tulevikus ei ole enam määravaks see, kellel on kõige võimsam relv –
vaid see, kes kontrollib tehnoloogiat.
Ja millised väärtused määravad selle kasutamise suuna.
Minutis kulutab maailm seoses sõjaga üle 4 miljoni dollari.
Sõjategevus põhjustab umbes 5,5% maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest.
F-35 hävituslennuk tarbib ühe lennutunni jooksul rohkem kui 5000 liitrit kütust.
Author Indrek Rammus, subtitles: Lisanna Lajal
Ivo Krustok on eesti keskkonnapoliitika ekspert. Ta töötab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuses.
